Neljas praktikaaruanne.

Konsteptsioonide kujundamine (concept art).

Mida kaugemale projekt jõuab, seda rohkem on märgata varajase konsteptsioonide paika panemise olulisust. Projekti alguses rajasime suuresti ära kasutajaliidese paigutuse, kujunduse ning ka programmeerimise poolest kuidas kasutaja selles rakenduses orienteeruks. Ometigi vahepeal on tulnud kliendilt kindlad soovid. Näiteks, et kasutajaliidese ikoonid peavad kindlalt olema nende disainerite poolt loodud. Probleem tuleneb sellest, et esialgu meie kontseptsioonis polnud seda arvesse võetud. Sellest tulenevalt pidime kasutama kliendi poolt antud ikoone ning pilte, ning seetõttu muutus rakendus kasutaja jaoks küllaltki palju raskemini käsitletavaks. Tagasivaadates mõistan, et kui tulevad mõõdukad muutused kliendi poolt, mis hõlmavad mingisugust rakenduse osa, siis peaks ka vastavalt selle rakenduse osa uuesti algusest lõpuni läbi vaatama.

Disainerite ning programmeerijate vahelise töö ühildamine.

Üks küllaltki keeruline osa tööprotsessist, on disainerite ning programmeerijate töö ühildamine. Kuna projektis on disainitav osa märkimisväärne, siis pole see midagi sellist, mida mõni rohke kogemusega UI/UX  programmeerija saaks endale ülesandeks võtta. Sellest tulenevalt on eri rakenduse programmi versioonidel ka erinevad disaini versioonid. Üldiselt on need küll sama versioonihalduse süsteemiga ühildatud, kuid on mõningaid väga mahukaid osi mida ei saa versioonihaldusega siduda. Seetõttu on need hoitud eraldi ning jagatud kaheks, kus ühe versiooniga töötavad programmeerijad ning teisega disainerid. Olen mõelnud välja ka veidi parema lahenduse selle probleemi jaoks, kuid hetkel on projekt nii kaugel, et seda enam muuta ei saa.

Järgmine praktikablogi jääb viimaseks, mis saab tagasivaateks tervele praktikale.